Koroonast kevadel ja praegu. Nüüd võib vist juba ilma sõpru kaotamata rääkida kevadel koroona ajal salongis töö jätkamisest. 13. märtsil (muidugi reede!) eriolukorra alguses oli mul tunne, et see on 10 aastat toiminud ja, muideks, just eelmise majanduskriisi ajal loodud salongi lõpp. Tundidega tühjenesid graafikud 50% ulatuses. Helistasin raamatupidajale – tühistasime reklaamid, veeaparaadid… Seda, et viiruse tõttu peaksime uksed sulgema, seda ei osanud ma ette aimata. Õnneks salongid uksi sulgema siiski ei pidanud. Kuna mõned ilutegijad ise meedias salongide sulgemist ikkagi soovisid, siis rõhutati pressikonverentsidel eriliselt, et “salonge ei sulgeta” – kinni peab pidama teatud reeglitest ja töö võib jätkuda. Kui ilutoa Facebook-i lehel postitasin, et jätkame tööd “pooles vinnas”, siis sain ikka ka mõne pahura näo või kommentaari. Enamus õnneks olid rõõmunäod 🙂
Tagantjärgi võin öelda, et arvan, et käitusime salongi osaliselt avatuna hoides vastutustundlikult. Ilma kohusetundlike tehnikuteta poleks see olnud võimalik. Huvitav oli see, et ka kliendid olid tänulikud, et saavad edasi käia. Võiks ju arvata, et oled paha, sest teenid raha edasi. Mõistagi olid inimesed jagunenud kahte leeri – ühed, kes leidsid, et aeg peab jääma seisma ja teised, kes arvasid, et elu peab jätkuma ja igaüks peab suutma ise tegutseda vastutustundlikult. Meil kellelgi pole voli öelda, mis on täpselt õige. Fakt on see, et see aeg sai praeguseks üleelatud ja see seisak jättis tuntava jälje – umbes 20 000 töötut juures. Nüüdseks vast ka rohkem.Mina olen siiralt tänulik salongi inimestele, kes otsustasid tööd jätkata. Samuti klientidele, kes usaldasid meie otsustusvõimet. Kui palju tekkis ju korraga (kümneid tuhandeid) endale ise haiguslehe avanud töötajaid, et jääda koju – millele järgnesid kaebed, et lisaks diagnoositud koroonahirmule on neil ka stress kodus olemisest… Neil oli võimalus töötada kodukontoris, trotsida kõikvõimalikke koroonaohte ja siis loeme uuringutest, et tegelikult on neil kõige raskem… Oleme tänulikud, et on veel töökohad, kus käia.Eelmises majanduskriisis mind koondati. See oli parim asi üldse.
Tekkis kohe vaba aeg ja vajadus tegutseda. Aasta pärast algas Kristina Ilutuba.Kindlasti ei viska ma nalja koroona üle. Arvan, et kõik, kellel on peres riskigrupis olevaid inimesi (ka mul endal), siis peabki olema ettevaatlik. Ma arvan, et nüüd sügisel me oleme kõik palju kogenumad ja ei lähe nii lihtsalt enam paanikasse.Ei sulge iseennast ja loodetavasti ka maailma.Oleme valvsad – ühistranspordis võiks kanda maski. Kui oled tõbine, jääd koju. Mitte ehk ronida tiheda asustusega klubidesse. Toituda tervislikult, magada mõnusasti, leida üks sügisene armas hobi… Meie hoiame Sulle ruumid ja seadmed kenasti puhtad.
Aitäh, töökad ja iseseisvad naised.
Kristina