Lõpuks siis läheb ripsmete keemiline koolutamine ehk lash lift ripsmepikenduste kõrval üha rohkem moodi. Ma jumaldan ripsmete keemilist koolutamist (teisisõnu püsikoolutamine), sest see on lihtsam kui ripsmete pikendamine ja tulemus on ka kohe näha. Ripsmetehnikule on koolutamine hea vaheldus, sest see tegevus ei vaja pidevat sundasendis olemist. Lühidalt käib protseduur nii: kliendi ripsmed puhastatakse, ripsmetele asetatakse õige suurusega rullid/klambrid/silikoonid, peale kantakse ripsmeid pehmendav vahend (10-20 minutit), seejärel koolutust fikseeriv vahend (10-20 minutit), rullid/klambrid/silikoonid eemaldatakse ja ripsmed värvitakse (soovi korral). Terve see aeg “10-20 minutit” saab ripsmetehnik selga puhata.
Kui minult küsitakse, millist meetodit õppida, siis soovitan alati koolutusrulle esmalt. Rullidega koolutamine on kõrgeim tase, sellega saab enim ise tulemust mõjutada. Klambrite vahele käivad ripsmed üsna lihtsalt, aga tulemus võib olla halb, kui klamber paigaldades kasvõi millimeeter tagasi vajub (ripsmete otsa jäävad “konksud”). Klambri vahele ei näe nii hästi kui rullide peale – ma näen täpselt igat karva! Silikoon on üsna sarnane rullidele.
Rullidega koolutamist soovivad ka kliendid enim – kes on proovinud nii klambreid kui rulle, siis nad pigem eelistavad rulle. Kui klient juba korra rahule jääb, siis ta tegijat naljalt ei vaheta – sarnast tulemust on teisel tehnikul raske kopeerida. Selleks soovitan alati kliendi rulli suurus endale üles märkida.
Rullidega koolutamisel võib tulemus olla halb, kui välisnurka ei pingutata korralikult rullile. See on tegelikult üks põhinipp, rulli tuleb enne paigaldamist pehmemaks mudida, et see kenasti silmakuju võtaks. Klamber teisalt on kõva ja paindumatu ning võib olla üsna suur väljakutse ripsmekaart ühtlaselt selle vahele saada.